Büroo partner Siret Siilbek esindas klienti edukalt vaidluses Riigikohtus
01.06.2023
Büroo partner Siret Siilbek esindas klienti edukalt vaidluses Riigikohtus. Riigikohtu hiljutise otsuse kohta saab pikemalt lugeda www.kinnisvarauudised.ee.
Riigikohus leidis 24.05.2023. a otsuses (link: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-20-119460/71), et küttekulude suurus ei sõltu tegelikust tarbimisest ka ühtsest küttesüsteemist eraldatud korterite puhul.
Seejuures korteriühistu põhikirjaga võib (aga ei pea) küttesüsteemist lahti ühendatud korteriomanikele soodustusi teha. Mõistagi on esmatähtis, et ühise põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguseid arvestuspõhimõtteid. See võib tähendada ka põhimõtet, et küttekulusid kantakse vastavalt tegelikule tarbimisele. Kui seda aga tehtud ei ole, siis seadusest tuleneva järgi jaotatakse küttekulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Reeglina on see sarnane teenuste jagamisele korteri pindala järgi (mida suurem kaasomandiosa, seda suurem on ka reeglina korter).
Hoone ühised kommunikatsioonid, sh küttesüsteem, on kaasomandi osa. Seaduse kohaselt teevad korteriomanikud makseid lähtudes oma kaasomandiosa suurusest. Seetõttu ei ole küttekulude kandmise kohustus seotud soojusenergia tegeliku tarbimisega. Järelikult asjaolu, kas korter on küttesüsteemist eraldatud või mitte, ei oma kulude kandmise kohustuse seisukohtalt määravat tähendust. Riigikohtu hinnangul see, kas korteriomanik on otsustanud oma korteri süsteemist eraldada, ei vabasta ühistu liiget küttekulude kandmise kohustusest. Süsteemist lahti ühendamine ei muuda ka küttekulude kandmise nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
Kohtuotsusest pikemalt saad lugeda siit: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2023/05/30/kortermaja-kuttesusteemist-lahtiuhendamine-ei-paasta-kuttekulude-tasumisest
Advokaadibüroo ALTERNA
