Vandeadvokaat Siret Siilbek’i õigusblogipostitus heast tavast ehitusõiguses

Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat Siret Siilbek kirjutas oma seekordses õigusblogipostituses heast tavast ehitusõiguses.

Siret kirjutas, et ehitusvallas on palju räägitud heast tavast ning seda kohustab järgima nii kehtiv seadustik kui kohustas ka eelmine ehitusseadus. Kehtiva ehitusseadustiku § 7 järgi tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevustes.

Ehitusseadustiku tähenduses mõistetakse hea tava all seega nii head ehitus-, projekteerimis- kui ka korrashoiutava, mitte üksnes kitsalt kõnekäibes kasutuses olevat ehitustava.

Hea tava on laialt sisustatav ning ajas muutuv printsiipide ja väärtuste kogum. Selle järgi tuleb juhinduda ka normidest, mis ei tulene seadusest, vaid on käibes ning valdkonna väärtustes välja kujunenud.

Siret selgitas, et Ehitusreeglite Nõukogu on 09.09.1994. a hea ehitustava ka kirja pannud. Kuigi sellel dokumendil õiguslik jõud puudub, saab seda pidada ühe osa hea ehitustava väljenduseks. Selles kirjeldatud seisukohad katavad üldtunnustatud väärtusi, nagu:

ehitised tuleb kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad;
ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale;
nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul.

Siiski ei ole hea ehitustava piiratud üksnes nimetatus kirjeldatud seisukohtadega. Hea ehitustava mõiste on tänaseks päevaks märksa laiem ja on korduvalt leidnud erinevat sisustamist ka kohtupraktika poolt.

Kohtupraktika poole pealt märkis Siret, et kohtud on head tava kirjeldanud vastavalt erinevate vaidluste asjaoludele. Näiteks on Riigikohus leidnud, et osaks heast tavast on Eestis kehtivad standarditest tulenevad ohutusnõuded. Kuigi standardid ise on soovituslikud, ei saa soovituslikuks pidada nendest tulenevaid ohutusele suunatud nõudeid.

Samuti on Riigikohus leidnud, et head ehitustava on võimalik sisustada ka selliste ehitusnõuetega, mis ei tulene standarditest, vaid teaduskirjanduses avaldatud seisukohtadest, kutseorganisatsioonide reeglistikust või on tuletatavad loodusseadusest.

Riigikohtu seisukohtade järgi on hea ehitustava üheks osaks, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Ehituskvaliteedi üle peetavates vaidlustes on hea ehitustavaks peetud ka Soome kvaliteedinorme.

Lisaks sellele on hea ehitustava osaks peetud ka töövõtjate omavahelist koostöökohustust: samal objektil tegutsevad ehitajad peaksid kooskõlastama ehitusstandardid ja tagama standardite ühilduvuse.

Eeltoodust tulenevalt kirjutas Siret, et seega on hea ehitustava äärmiselt lai ning väljendab endast valdkonnas väljakujunenud oskuste ja teadmiste mõistlikku ja hoolsat järgimist. Hoolsa kohustuste täitmise, heauskse käitumise ning mõistlikkuse printsiibi järgmisega on järgitud ühtlasi ka head tava.

Õigusblogipostitust on võimalik lugeda siit: http://addenda.ee/vandeadvokaat-siret-siilbek-hea-tava

Postitusega seotud küsimustega saab pöörduda Sireti poole kontaktidel siret@alternalaw.ee või 680 6850.

Advokaadibüroo ALTERNA