Vandeadvokaat Siret Siilbek’i õigusblogipostitus ehitusloa regulatsioonide kohta

Seoses uue ehitusseadustikuga kirjutas Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat Siret Siilbek käesoleva aasta esimeses õigusblogipostituses ehitusloa regulatsioonidest.

Siret selgitas, et tänaseks on tõenäoliselt kõigile ehitamisega pidevalt tegelevatele isikutele tuttav uue ehitusseadustiku lisas 1 ette nähtud tabel ehitistest, mille ehitamisel on ehitusluba vajalik. EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Tabeli kohaselt on ehitusluba jätkuvalt nõutav eelkõige suuremahulisemate ehitustööde tegemise ning hoonete ja rajatiste ehitamise puhul.

Siiski tuleb arvestada, et ehitusseadustiku lisa 1 ei pruugi sisaldada kõiki ehitusloakohustuslikke juhtumeid ning luba võib osutuda nõutavaks ka muul juhul. EhS § 38 lg 3 alusel on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu käesoleva seadustiku lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.

Ehitusluba antakse 30 päeva jooksul, kuid tähtaeg mõistagi pikeneb, kui taotlus on esitatud puudustega. Ehitusloa väljastamisest keeldumise alused on valdavalt jäänud samaks, kuid olulise põhimõttena on lisatud EhS § 44 lg-sse 4, et keelduda saab ka juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega saab ehitusluba väljastav asutus naabrusõigusi avaralt hinnata ning kaalutleda, kas need kaaluvad üles omaniku huvid ehitamiseks. Ehitusloa väljastamisest keeldumine sellel alusel riivab ehitada sooviva omaniku omandipõhiõigust, mistõttu tuleks ehitusloa väljastamisest keelduvat haldusakti põhjalikult põhjendada ning kaaluda erinevaid huvisid.

Siret lisas, et juhul, kui ehitusluba on väljastatud, tuleb vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist esitada teatis ehitamise alustamise kohta.

Samuti selgitas Siret, et ehitusluba kehtib viis aastat. Siiski on võimalik ka pikem kehtivusaeg – nimelt, kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib see kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.

Blogipostitust on võimalik lugeda siit: http://addenda.ee/vandeadvokaat-siret-siilbek-ehitusloa-regulatsioonid

Postitusega seotud küsimustega saab pöörduda Sireti poole kontaktidel siret@alternalaw.ee või 680 6850.

Advokaadibüroo ALTERNA