Vandeadvokaat Siret Siilbek’i õigusblogipostitus asjatundlikkuse põhimõttest

Advokaadibüroo ALTERNA partner ja vandeadvokaat Siret Siilbek kirjutas novembrikuuses õigusblogipostituses ehitustööde valdkonnas kehtivast asjatundlikkuse põhimõttest.

Ehitusseadustiku § 10 kehtestab uuena Eesti õiguskorras ehitustööde teostamisel asjatundlikkuse põhimõtte. Kuigi ehitustöid on tulnud professionaalselt ning asjatundlikult teostada alati, on uues seadustikus sõnaselgelt lahti kirjutatud põhimõtte sisu varasemast märksa laiem.

Siret tõi esile, et asjatundlikkuse põhimõttest tuleb lähtuda alati ja igasuguste ehitustööde teostamisel, sh ka enda tarbeks ehitamisel. Sellisel juhul on asjatundlikkuse printsiibi sisu leebem: selleks on hoolsuskohustus, ohutuse ning ehitise nõuetele vastavuse tagamine.

Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ehitusettevõtja jaoks tähendab asjatundlikkus lisaks eelnevale ka selgitamis- ning koostöökohustust. Selgitamiskohustuse järgi on ehitusettevõtja kohustatud kliendile selgitama olulisi asjaolusid. See ühtib väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt vabaneb töövõtja projekti puuduste, ülevõetud frondi või tellija juhiste puudulikkusest tulenevast kahjust tekkinud vastutusest üksnes juhul, kui on probleemidele eelnevalt tähelepanu juhtinud ning ära oodanud tellija seisukoha. Seejuures on kohtupraktika läinud veelgi kaugemale: olenemata tellija juhistest ei vabane töövõtja vastutusest, kui on ehitanud õigusaktide nõuetele mittevastava ehitise.

Siret selgitas oma blogipostituses, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ehitusettevõtja jaoks on asjatundlikkuse põhimõtte sisuks ka koostöökohustus. Suuremate ehitusobjektide korral osaleb ehitusel mitu töövõtjat ning lõpptulemuse kvaliteet, ressursside mõistlik kasutamine ning erinevate etappide omavaheline ühildumine on võimalik üksnes juhul, kui töövõtjad omavahel mõistlikult koostööd teevad. Nii koostöö- kui ka selgitamiskohustus on ka osaks ehituse heast tavast.

Varasemalt oli asjatundlikkus reguleeritud ehitusettevõtja MTR registreeringu ning vastutava spetsialisti olemasoleku kaudu. Kuivõrd aga vastutav spetsialist teostatava töö eest tegelikult juriidiliselt ei vastutanud, samuti ei olnud tagatud, et MTR-s registreeritud vastutav spetsialist üldse konkreetsel ehitusobjektil oma teadmisi rakendaks, on varasemast lähenemisest ka loobutud. Kehtestatud on märksa laiahaardelisem asjatundlikkuse põhimõte, mida täpsustab ehitusseadustikus kehtestatud pädeva isiku regulatsioon.