ALTERNA vandeadvokaat ja partner Annika Vait ja perekonnaõiguse jurist Liisa Orav selgitavad Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last elatise koosseisus kasutuseelise nõudmise õigust.

Artikli autorid tutvustavad Riigikohtu praktikat, milles on selgitatud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust.

Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneks selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel ning seega on ebavõrdne olukord, kus lapsega kooselav vanem rahuldab lapse eluasemevajaduse ja kannab sellega seotud kulud ning peab maksma veel võrdses osas teise vanemaga lapse ülejäänud kulud. Seda olukorras, kus lahuselav vanem kannaks ainult lapse otsesed kulud (toit, riided, lasteaed jms). Ehk siis lapse eluasemevajaduse rahuldamise kohustuse jätmine ainult ühe vanema kanda tekitaks vanemate vahel ebavõrdse olukorra, sest kõikide ülejäänud kulude kandmises osalevad vanemad eelduslikult võrdväärses ulatuses. Kuivõrd seadus sätestab, et vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud eelduslikult võrdses osas ning arvestades, et eluaseme võimaldamisega kaasnevad reeglina kulud, tuleb vanematel reeglina võrdses osas lisaks muudele kuludele katta ka lapse eluruumi kasutamise kulud.

Seega kui laps elab üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris või majas, saab nõuda elatise koosseisus kasutuseelist ja kommunaalkulusid. Üüritud korteri kasutuseelise erinevus liisitud või ostetud eluaseme suhtes seisneb selles, et üüritud eluruumi puhul arvestatakse praeguses kohtupraktikas elatise hulka lapsele langev osa üürist (lisaks kommunaalkuludele).  Liisitud või ostetud eluaseme puhul leitakse kasutuseelis lähtudes keskmisest turuhinnast (kasutuseelisele lisaks saab muidugi nõuda ka kommunaalkulusid).

Artiklist leiab kommentaarid ka kasutuseelise suuruse tõendamiskohustuse kohta kui ka kohtupraktikast lähtuvad juhised kasutuseelise väärtuse arvutamiseks. Samuti praktilise näite kasutuseelise väärtuse arvutamiseks.

 

Täispikka artiklit on võimalik lugeda siit: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/12/06/lapse-elamispinna-osa-arvestamine-elatise-noudmise-hagis/

Postitusega seotud küsimustega saab pöörduda Annika või Liisa poole kontaktidel annika@alternalaw.ee või liisa@alternalaw.ee  või helistades numbril 680 6850.

 

Advokaadibüroo ALTERNA
www.alternalaw.ee