Viimastel kuudel on seoses erinevate Eesti äriühingutega korduvalt ajakirjanduse huviorbiiti tõusetunud
saneerimismenetlustega seotud võlu ja
valu. Saneerimist on nimetatud üheks rahvusliku lennukompanii päästeplaaniks. Samuti jõudis hiljuti pankroti väljakuulutamiseni Celander Ehitus OÜ, mille osas kahtlustatakse, et saneerimist kasutati ettevõttest varade väljaviimiseks. Saneerimismenetlusega seonduvat tutvustas Alterna partner Siret Siilbek Postimehe majandusväljaandes Otsus​taja.

Praktikas kasutavad paljud ettevõtted saneerimisavalduse esitamise võimalust tülika võlausaldaja pankrotiavalduse läbivaatamise venitamiseks, et võita aega ettevõtte varatuks tegemiseks. Valdavalt on sellisel juhul aga tegemist olukorraga, kus kohus reeglina blokeerib pahatahtlikud katsed ning saneerimisavaldus jääb rahuldamata.

Siret rõhutas, et saneerimisavaldust on mõtet esitada vaid siis, kui ettevõtte makseraskused on ajutised – saneerimise eelduseks on alles tulevikus tekkiva maksejõuetuse tõenäosus. Äärmiselt tähtis on saneerimise praktiline usutavus. Kui ettevõtja esitab saneerimisavalduse liiga hilja, on saneerimiskava kinnitamine ebatõenäoline: sellisel juhul on kohut raske veenda selles, et saneerimine oleks millegi poolest parem lahendus kui ettevõtte pankrot. 

Artiklit saad täpsemalt lugeda siit: Realistlik saneerimisplaan võib päästa ettevõtte.