Hankelepingute ebamõistlikud tingimused toovad hiljem palju peavalu

06.07.2022. a ilmus Äripäeva portaalides Ehitusuudised.ee ja Kinnisvarauudised.ee Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbeki artikkel õiguspraktikas aktuaalsetest probleemidest seoses riigihangetel hankelepingute ebamõistlike tingimustega.

Hankelepingu projekt on riigihanke alusdokument. Mida aga teha, kui hankelepingu projekti tingimused on ebamõistlikud? Arvestada tuleb, et hankija ei ole reeglina konkreetse ärilise spetsiifika kõikide nüanssidega kursis. Teadupärast ei toimu riigihangetel reeglina läbirääkimisi, vaid sõlmitakse tüüptingimustega leping. Selliste asjaolude tõttu võib pakkumuse võitja kirjutada alla ebamõistlike tingimustega lepingule. Sireti sõnul on tulevaste vaidluste ennetamiseks kõige mõistlikum teavitada hankijat hankelepingus ebamõistliku tingimuse märkamisel juba enne pakkumuse esitamist. Riigihangete vaidlustuskomisjoni saab pöörduda siis, kui hanke alusdokument on vastuolus riigihangete seadusega.

Riigihangete seaduses on kirjas üldpõhimõtted, millistele väärtustele peab riigihange vastama. Praktikas võib probleemiks kujuneda ka hankija poolt hanke korraldamisel isikute ebaproportsionaalne, ebavõrdne kohtlemine. Hankelepingu kontekstis on näiteks võimalik luua lepingu tüüptingimustes ebaproportsionaalselt suurte sanktsioonidega konkurentsieelis suuremale ettevõttele, kes on võimeline suuremat riski kandma. Tüüptingimuste üks tähtsamaid seadusest tulenevaid põhimõtteid on see, et tühine on iga tingimus, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Tüüptingimuse tühisus tähendab, et konkreetne lepingu punkt ei kehti algusest peale.

Täismahus artikkel on leitav ehitusuudiste ja kinnisvarauudiste veebilehtedelt.

Advokaadibüroo ALTERNA