Blogipostitus tellija juhiste, materjalide või eeltööde puudustest ning töövõtulepingu taganemisest ja ülesütlemisest

Vandeadvokaat Siret Siilbek kirjutas õigusblogipostituses töövõtja vastutusest vabanemisest tellija juhiste, materjali või eeltööde puuduste tõttu ning sellest, kas töövõtulepingut peaks lõpetama ülesütlemise või taganemisega.

VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Töövõtja on reeglina lepingu professionaalne pool, kes peaks vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest kõrget hoolsust üles näidates. Kuna töövõtja peab omama eriteadmisi, siis ei või ta ka pimesi tellija juhiseid järgida, vaid seadusandja on ette näinud talle kohustuse tellija antavaid juhiseid kontrollida. Sama kehtib ka tellija tarnitud materjali või tellija otsetöövõttude korras tehtud ehitustööde kohta. Samas vabaneb töövõtja vastutusest üksnes siis, kui töövõtja on tellijat juhiste, materjali või eeltööde puudustest informeerinud ning ära oodanud tema seisukoha. Kui tellija jääb sellele vaatamata oma juhiste juurde, ei vastuta ka töövõtja mittenõuetekohase töö eest.

Siret juhib aga tähelepanu, et hoolimata tellija seisukohast ei tohi töövõtja ehitada ehitist, mis oleks vastuolus õigusaktidest tulenevate kohustuslike nõuetega. 

Samuti tekitab praktikast segadust see, kas töövõtulepingut peaks lõpetama ülesütlemise või taganemisega. Tihti ei teata, et ülesütlemisel ja taganemisel on sisuline vahe ja need erinevad oma õiguslike tagajärgede poolest oluliselt. 

Töövõtulepingust taganemine on õiguskaitsevahend teise poole lepingurikkumise puhuks. Taganemise alused on reeglina lepingus reguleeritud ning on tavalised tellija olulise makseviivituse korral, samuti töövõtja oluliste lepingurikkumiste korral – näiteks märkimisväärne mahajäämus töödes või tööde õigustamatu katkestamine. Taganemise korral tuleb tasuda ehitajale taganemise ajaks tehtud tööde eest. 

Tellija võib aga igal ajal sõltumata põhjusest töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel ka üles öelda. Sellele ei pea eelnema ehitajapoolne lepingurikkumine. Ülesütlemise korral peaks tellija maksma tellija töövõtjale kogu lepingujärgne kokkulepitud tasu, millest on maha arvestatud see, mille töövõtja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (VÕS 655 lg 1). 

Täismahus blogipostitust saab lugeda siit: http://addenda.ee/vandeadvokaat-siret-siilbek-toovotja-vabanemine-vastutusest-tellija-juhiste-materjali-vi-eeltoode-tottu 
ja
http://addenda.ee/vandeadvokaat-siret-siilbek-toovotuleping-lopetamine-taganemise-voi-ulesutlemisega 

Postitustega seotud küsimustega saab pöörduda Sireti poole kontaktidel siret@alternalaw.ee või helistades numbril 680 6850.

Advokaadibüroo ALTERNA
www.alternalaw.ee