ALTERNA artikkel pankrotialaste süütegude karistatavusest seoses karistusseadustiku reformimisega

ALTERNA partner Siret Siilbek kirjutab Postimehe Interneti majandusväljaandes www.majandus24.postimees.ee, et karistusseadustiku muutmise eelnõu kohaselt ei ole tulevikus karistatav pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine, kuna Riigikohtu varasemate lahendite valguses on keerukas täpselt määrata maksejõuetuse tekkimise hetke ning see on teinud vastava sätte kohaldamise praktikas keeruliseks. Samas jääb siiski kehtima pankrotiavalduse esitamise kohustus – äriseadustiku alusel tuleb juhatuse liikmetel pankrotiavaldus esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse tekkimisest. Vastava nõude rikkumisel tuleb juhatuse liikmel jätkuvalt arvestada võimaliku tsiviilõigusliku vastutusega. Pankrotiseaduse alusel loetakse maksejõuetuseks olukorda, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, juriidilise isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole ajutine. Praktikas on ühingu maksujõuetuse ilmnemist raske hinnata.

Ühtlasi käsitleb artikkel Eesti maksejõuetusõiguse probleeme ning juhatuse liikme vastu kahju nõude esitamisega seonduvat. Eesti maksejõuetusõiguse üheks suurima probleemiks on suure osa pankrotimenetluste raugemine – olukord, kus ajaks, mil ühingu raamatupidamisdokumentatsioon jõuab pankrotikohtuniku ja –halduri ette, ei ole ühingul enam piisavalt vara isegi selleks, et pankrotimenetlust läbi viia. Samuti on probleemne võlausaldaja positsioon pankrotistunud ühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel. Nimelt saab vastavat nõuet esitada reeglina pankrotistunud ühingu pankrotihaldur ning mitte võlausaldaja ning seega ei pruugi see võlausaldajate õigusi efektiivselt tagada.

Artiklit on võimalik lugeda siit: Uuest aastast ei ole pankrotiavalduse esitamata jätmine enam kuritegu

Artikliga seotud küsimustega saab pöörduda Sireti poole kontaktidel
siret@alternalaw.ee või 680 6850.

Advokaadibüroo ALTERNA