Advokaadibüroo ALTERNA artikkel rahvusvahelisest lapseröövist ja lapse tagastamisega seonduvast kohtupraktikast

Helen selgitab artiklis, et lapserööviga on tegemist siis, kui lapse välisriiki viinud vanem takistas lapse äraviimisega teisel vanemal talle kuuluva hooldusõiguse teostamist ja see vanem hooldusõigust ka enne lapse äraviimist teostas või oleks teostanud. Lapseröövist saab rääkida vaid juhul, kui lapse äraviimiseks ei olnud teise vanema nõusolekut. Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas tegemist on üldse lapse õigusvastase äraviimisega, mis võib seisneda nii õigusvastases lapse senisest harilikust viibimiskohast äraviimises kui ka sinna tagasipöördumise takistamises.

Lapseröövi vaidlustes võib tekkida võistlevus lapse tagastamist taotleva vanema ja lapse huvide vahel. Helen toob artiklis välja, et lapse huvide printsiip on lapse tagastamise menetluses kesksel kohal. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on selgelt välja öelnud, et Haagi 24.10.1980. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon on siiski mõeldud kaitsma lapsi, mitte vanemaid.

Lapse tagastamise või tagastamata jätmise otsus sõltub alati konkreetsest juhtumist. Senine kohtupraktika näitab, et lapse tagastamist puudutavas menetluses võivad otsused olla väga erinevad. Näiteks ühel juhul on kohus leidnud, et uuest asukohariigist on saanud lapse harilik viibimiskoht juba vähem kui ühe aastaga ning laps on jäetud tagastamata. Teisel juhul aga on kohus näiteks möönnud, et on loomulik, et lapsel on uues asukohariigis peale tema ebaseaduslikku kinnihoidmist tekkinud samasugused suhted nagu tema eelmises elukohariigis, kuid suhete tekkimine ega varasemad külaskäigud ei tähenda, et uus asukohariik ongi lapse harilik viibimiskoht.

Praktikas on lapse hariliku viibimiskoha määratlemine erakordselt keeruline, sest laste varasemad elukorraldused, harjumused jms võivad olla väga erinevad. Näiteks rahvusvahelistest abieludest sündinud lapsed on tihti pidanud elama erinevates riikides ja kolima ühest riigist teise. Seetõttu on oluline, et kohtud tuvastaksid iga vaidluse puhul alati konkreetse juhtumi asjaolud ja teeks selgeks, mis on vastavaid asjaolusid arvestades vaidluse keskmeks oleva konkreetse lapse parimates huvides. Ainult selliselt on Heleni hinnangul laste kaitsefunktsiooni efektiivselt teostatud ning laste huvidest tegelikult lähtutud.

Täismahus artiklit on võimalik lugeda siit: http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2016/05/26/marka-last-mai-2016/

Postitusega seotud küsimuste korral saab pöörduda Heleni poole kontaktidel helen@alternalaw.ee või 6 806 850.

Advokaadibüroo ALTERNA
www.alternalaw.ee